Ankrumehe mõtisklus: vaimust ja võimust Otepääl
Ärkamisaja rahvusliku liikumise suurkuju Jakob Hurt oli esimene eestlasest kirikuõpetaja Otepääl aastatel 1872 – 1880. Siin töötades juhtis J. Hurt nii Eesti Kirjameeste Seltsi kui ka Eesti Aleksandrikooli asutamise peakomiteed. Tartus I üldlaulupeol 19. juunil 1869 peetud kõnes esitas Jakob Hurt kolm üleskutset: jääda oma rahvusele truuks, kasvatada rahva ühtsustunnet ühistegevuse kaudu ja edendada emakeelset haridust.
On olnud aegu, mil meie rahval puudus poliitiline võim, kuid just siis kujunes kõige tugevamaks vaim. Üks olulisemaid vaimujõu kandjaid oligi Jakob Hurt. Tema töö ja mõtted annavad hea võimaluse peegeldada võimu ja vaimu tähendust täna.
Võim tähendab eelkõige poliitilist ja majanduslikku jõudu – võimalust teha otsuseid ja mõjutada ühiskonna arengut. Hurda eluajal oli Eesti Vene impeeriumi osa ning eestlastel polnud oma riiklikku võimu. Poliitilises mõttes olid eestlased teisejärgulised, allutatud võõrale korrale ja võimule. Kas täna on võim rahvast võõrandunud, vajab igalt inimeselt ausat vastust valimistel.
Vaim on sisemine jõud – kultuur, haridus, rahvuslik eneseteadvus. Just sellele panustas Jakob Hurt. Ta oli veendunud, et kuigi eestlastel pole võimalik saada suureks rahvaarvult, on meil võimalus saada suureks vaimult. Tema töö eesmärk oli rahvuslik: näidata, et eestlastel on oma väärikas kultuur ja identiteet. Vaimne tugevus – haritus, kultuur ja eneseteadvus – lõi aluse poliitilise võimu tekkimisele. Eesti iseseisvuse saavutamine 1918. aastal oli võimalik just tänu sellele, et rahvas oli vaimult tugevaks kasvatatud.
Jakob Hurda mõttekäik näitab vaimu ja võimu tihedat seost. Võimuta saab rahvas hakkama, kui tal on tugev vaim. Kuid vaimuta rahvas ei suuda kunagi võimu saavutada ega seda hoida. Mõelda tuleb „üleüldise tulo peale ja selle heaks tööd teha, vaiva näha ja kulu kanda“. Me ei tohi olla individualistid, et vaatame „mis tasku või suhu pista saab“. Hurt unistas tugevast ühtsest rahvast, kus inimene ei mõtle mitte niivõrd oma kasule, vaid panustab kogu jõuga ühtsesse eesmärki ja märkab enda kõrval teist inimest, jagab temaga head ja halba ning näeb selles tervikus oma tugevust.
Täna ütleks Hurt, et vaim ei ela vallamajas, vaid eeskätt inimestes. Vabaduse ja harituse kasv on ainus vastumürk võimuühiskonnale. Vaimu sõltumatuse taastamisel näeme kolme peamist eeldust: esiteks kultuuripärandi taasjuurdumist, teiseks demokraatliku avalikkuse kasvamist arvestatavaks jõuks ja kolmandaks kaasamise muutumist elukorralduse pärisosaks. Kõik see kindlustab vaimu iseolemist.
“Hurda aja vaim tulgu tagasi! Vaimselt suureks saamata pole meie olemasolul eestlastena lihtsalt mõtet. Eriti Otepääl. EESTI VAJAB MUUTUST!”
– Ants Frosch