Haridustrefil inspiratsiooni ammutamas
14. augustil Paide Vallimäel toimunud neljandal Haridustrefil kogus uueks kooliaastaks inspiratsiooni ligi 700 haridusvaldkonna spetsialisti. Päeva peateema „Õppimine. Kogemine. Tulemuslikkus“ ühendas haridusteekonna alusharidusest kutsehariduseni. Meie kandidaadid osalesid praktilistes töötubades ja kuulasid tunnustatud esinejaid.
Selle aasta Haridustrefi üheks peaesinejaks ja praktilise töötoa juhendajaks oli rahvusvaheliselt tunnustatud visionäär, majanduse ja hariduse uuendaja Gunter Pauli. Tema lähenemine ühendab lugude jutustamise, teaduslikud teadmised ja kogemusõppe. Pauli sõnum oli selge: tänapäeva hariduse keskmes peaks olema oskus näha maailma terviklikult ning julgus ja võimekus luua positiivseid muutusi. Ta näitas, kuidas lastele ja noortele saab anda tööriistad, et nad avastaksid oma potentsiaali ja tunneksid end võimelisena lahendama päriselu probleeme. Olulise osa tema tööst moodustavad 365 teaduslikel faktidel põhinevat mõistulugu, mis on mõeldud igas vanuses õppijatele. Need lood toovad tagasi lugude jutustamise vana kunsti, arendavad loovust ja empaatiat ning julgustavad otsima lahendusi päriselu väljakutsetele. Mõned neist lugudest jutustas ta ka haridustrefi kuulajatele, pannes publiku kaasa mõtlema ja noogutama.“See kogemus annab meile uusi ideid ja energiat, et panustada Otepää hariduse arendamisse ja toetada õpetajaid ning noori ka uuel kooliaastal.”
— Maarja Raud, õpetaja Otepää lasteaias
Väga huvitav oli kuulata ka teist peaesinejat, Raul Rebast, kelle vaade hariduselule tuli hoopis teisest nurgast – mitte haridustöötajana, vaid kõrvaltvaatajana ja hariduses osalenuna. Ta jagas vaimukaid ja mõtlemapanevaid aforisme õpetajate ja õpetamise kohta, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka uusi vaatenurki. Haridustreff 2025 tuletas meelde, et haridus on palju enamat kui teadmiste edasiandmine – see on väärtuste loomine, koostöö ja julgus mõelda suurelt. Selline algus annab uuele kooliaastale erilise hoo ja usu, et koos on võimalik palju ära teha.
Haridustrefil osalemine oli silmiavav kogemus, mis näitas selgelt, kui oluline on õpetajate ja koolijuhtide roll õpilaste väärtuskasvatuses ja kooli valitud spetsialiseerumise valdkonna loomulikul põimimisel igapäevaõppesse. Töötubades arutati praktilisi meetodeid ja jagati kogemuslugusid, kuidas luua õppimisvõimalusi, mis ühendavad teadmised, väärtused ja kogukonnatunnetuse. See näitas ka, kui suur mõju on koolipere koostööl – kui juhtimine on läbimõeldud ja õppekavad loodud koostöiselt, saab iga aine sisu põimida eluliste, mänguliste ja praktiliste projektidega.“Tõeliselt inspireeriv oli kogeda, kuidas õpetajad ja juhid loovad koostöös keskkonna, kus noored saavad õppida, avastada oma potentsiaali ja tunda, et nende panus kodukohale on oluline.”
— Maris Frosch, juhtivanalüütik Haridus- ja teadusministeeriumis
Inspiratsioon tuli ka sellest, kuidas kool saab siduda noori oma kodukohaga. Rakvere Riigigümnaasiumi näitel selgus, et praktilised projektid avalikus ruumis – parkide rajamine, puhkenurkade loomine või kunstiteoste elluviimine – kasvatavad kodanikutunnet ja pühendumust kogukonnale. See kinnitab, et iga koolipäev ei anna teadmisi üksnes akadeemilises mõttes, vaid aitab kujundada tulevasi vastutustundlikke kodanikke.