Intervjuu Otepää vallavanemaga: Otepää peab olema elujõuline ja väärikas vald

Otepää vald on viimastel aastatel olnud mitmete arenduste keskpunktis – käimas on uue lasteaia rajamine, renoveeritakse raamatukogu, korrastatakse haridusvõrku ning otsitakse lahendusi nii taristu kui ka ettevõtluse toetamiseks. Vallavanem räägib intervjuus seni tehtud töödest, pooleliolevatest plaanidest ning sellest, millised on järgmised sammud, et tagada piirkonna areng.

Mis on olnud senise töö kõige olulisemad saavutused?

Kõige olulisem on, et Otepää linna uus lasteaed on jõudnud järgmisesse etappi – rahvusvaheline hange on välja kuulutatud ja mitmed usaldusväärsed ettevõtted on juba liitunud. Uut lasteaeda on lubatud juba 35 aastat! Nüüd hakkab see lõpuks teoks saama. Uus hoone tuleb kaasaegne ja seal on arvestatud ka erivajadustega laste vajadustega.

Sa oled põline otepäälane. Kus sa enne vallavalitsust tegev olid?

Enne vallavanemaks saamist töötasin Otepää valla kultuurijuhina – see oli väga viljakas aeg. Vallasisene kultuuriruum sai aktiivse hoo sisse ja koostöös Sangaste, Puka ja Nõuni piirkonnaga lõime mitmeid olulisi sündmusi. Kultuur ja kogukonnatunne on mulle alati südamelähedased.

Millised algatused on veel pooleli või ootavad tulevikus teostust?

Üheks näiteks on Perepesa mudel. See idee vajab veel andmete kogumist ja täpsustavaid uuringuid, et mõista meie piirkonna perede vajadusi ning toetada abivajajaid võimalikult tõhusalt. See mõte ei ole kuhugi kadunud – töötame Perepesa loomise nimel.

Milline on Isamaa haridus- ja noortepoliitika?

On oluline, et meie huviharidus oleks mitmekesine ja kõnetaks väga erinevaid noori – olgu nende huviks sport, kunst, tehnika või muusika. Töötame selle nimel, et Otepääl säiliks gümnaasiumiaste. Tugev ja kaasaegne haridus toob noori koju tagasi ja hoiab kogukonna elujõulisena. Väärtustame oma õpetajaid, sest just nemad kujundavad meie haridusmaastikku iga päev, südame ja pühendumusega.

Kuidas hindad vallavalitsuse sisemist töökorraldust?

Kui ametisse tulin, olid ametnikud killustunud poliitiliste tõmbluste tõttu. Tähtis on tagada töörahu ja otsustuskindlus. Plaan on tekitada vallavalitsuses võimude lahusus – nii säilib ametnike töörahu ja menetluskord toimib nii nagu peab.

Mis on suurimad väljakutsed taristu ja ettevõtluse valdkonnas?

Teed ja tänavad vajavad uuendamist ning mänguväljakud kaasajastamist. Ka veemajandusele on vaja vallaülest lahendust. See eeldab professionaale – katsetamiseks pole ruumi. Pole vastuvõetav, et asulas on endiselt kruusateid. Oleme uuendanud tänavavalgustust ja lisame valgust sinna, kus varem oli pimedus.

Vald ei loo ise töökohti, kuid saab luua tingimused, mis toetavad ettevõtlust. Meie roll on olla partner, kes loob ettevõtjatele kindlust ja hoiab piirkonna konkurentsivõimelisena. Kagu-Eesti vajab senisest tugevamat riiklikku tähelepanu, et tasakaalustada arengut ja hoida piirkonna elujõudu.

Milline inimene sa väljaspool tööaega oled?

Olen põline otepäälane ja kolme lapse isa. Minu kaks last käivad Otepää Gümnaasiumis, noorim veel lasteaias. Pere on minu jaoks suurim tugi ja rõõm.

Minu jaoks on parimad tasakaalu allikad muusika ja liikumine looduses, need annavad jõudu ja häid mõtteid. Naudin käelisi töid, aias ja kodus toimetamine aitab pea klaariks saada. Vanatehnika pakub mulle põnevat väljakutset, vanadel autodel ja mootorratastel on oma iseloom ja lugu, mida on rõõm hoida ja taastada.

Milline on Isamaa meeskond ja millele teie programm keskendub?

Isamaa nimekiri on tugev – meil on 20 inimest, mehi ja naisi peaaegu võrdselt. Meie programm keskendub kohalikele teemadele, lähtudes inimeste endi ettepanekutest. Kui saame rahvalt tugeva mandaadi ja leiame volikogus usaldusväärse partneri, on see Otepää vallale suur võimalus. Ees ootavad küll rasked otsused ja tõsised tööpäevad, kuid selge siht ja keskendumine aitavad hoida õiget kurssi.

Millist rolli näed vallavalitsusel külade toetamisel?

Üheks olulisemaks sammuks pean seda, et vald oleks usaldusväärne ja toetav partner. Külade esindajad peavad saama projektide kirjutamisel vallale kindlalt ja julgelt toetuda, ilma takistusi kartmata. Külavanemate kaasamine on siin võtmetähtsusega – nemad tunnevad oma kogukonna vajadusi kõige paremini. Samuti tuleb hoida ja arendada kogukonna jaoks olulisi paiku, olgu selleks külaplats, vana kiik või hooldamist vajav looduskaunis paik. Need väikesed, aga sümboolsed kohad hoiavad kogukonda koos ja loovad kuuluvustunnet.