Kristjan Rebane: ettevõtlusest Otepääl – turismist innovatsioonini

Vallavalitsus kui strateegiline partner

Ettevõtluse arendamisel on võtmetähtsusega, et vald ise oleks avatud ja strateegilise vaatega partner. Vajalik ei ole pelgalt projektipõhine tegevus, vaid selge visioon ja prioriteedid. Kohaturundust tuleb teha mitte ainult talispordi varjus, vaid sihipäraselt ja läbimõeldult. Samuti on oluline, et vald looks usaldusväärse ettevõtluskeskkonna ja soodustaks arengut taristu, nõustamise ja planeeringute kaudu. Väiksed igapäevased sammud nagu kiire ja asjatundlik suhtlus, selged menetlused ja ettevõtete märkamine on need, mis annavad ettevõtjale kindlustunde.

Kohalik toodang ja piirkondlik nähtavus

Otepää eripära on ühtaegu tugevus ja piirang. Me paikneme looduspargi südames, mis seab arendustegevusele kitsendusi, ent samas kasvatab siinse keskkonna väärtust ja soosib loodus-, tervise- ja sporditurismi. Kuid Otepää kui talvepealinna majandus on tugevalt üritus- ja spordikeskne, selle tipud saabuvad talvel ja suvel. Seetõttu on valla roll toetada algatusi nagu näiteks „Otepää Maitsed“, mis toovad sündmusi, külalisi ja ettevõtlust ka madalhooajal.

Üks täiendav võimalus piirkonna majanduse tugevdamiseks on kohaliku toodangu esiletõstmine ja turundamine. Eestis on mitmeid edukaid näiteid: Võrumaal Uma Mekk kui kohalik toodangumärk, Saaremaal Ehtne, Hiiumaal Roheline Märk ja Mulgimaal Mulgi Värk. Otepääl võiks sarnane märgis siduda kohalikud tootjad ühtse märgi alla. See aitaks kasvatada ettevõtete turundusväärtust, looks sideme turismi ja kohaliku toodangu vahel ning suurendaks piirkonna nähtavust.

Planeeringud loovad eelduse ettevõtluse arenguks

Planeering on üks valla kõige olulisemaid tööriistu ettevõtluskeskkonna kujundamisel. See ei ole pelgalt tehniline menetlus, vaid pikaajalise arengu alus. Paraku ei ole Otepää vald siiani kehtestanud uut üldplaneeringut, kuigi see kohustus tuli täita juba 2021. aastaks. Kagu-Eesti tööstusalade uuring (2020) tõi välja, et Otepääl ei ole seni süsteemselt tööstuse arendamisega tegeletud; ettevalmistatud maid pole, ettevõtjate vajadusi ei teata ja peamine fookus on olnud turismil.

Viimasel ajal on planeerimises märgata aga positiivseid arenguid. Heaks näiteks võib tuua Kagumohni ettevõtlusala detailplaneeringu, see on veel teostumata, kuid oluline samm ettevalmistatud arendusalade suunas. Planeering hõlmab üle viie hektari Otepää linna servas ja näeb ette taristu, haljastuse, kergliiklusteed ja liikluslahendused, mis sobivad teenindus- ja väiketootmise ettevõtetele. Samuti on võimalik taristu rajamist toetada atraktiivse piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna meetmest kuni 75% ulatuses.

Innovatsiooni koostöökeskus

Lisaks turismile ja tootmisele peaks Otepääl mõtlema suuremalt, teadmistepõhisest ettevõtluskeskkonnast. Euroopa maapiirkondade praktika kinnitab, et ettevõtlushuubid (digitaalsed koostöö- ja arenduskeskused), aitavad siduda ettevõtteid, teadust ja kogukonda. Otepääl võiks huubi keskseks teemaks olla sporditehnoloogiad, terviselahendused ja turismiteenused, sidudes Tehvandi Spordikeskuse, kohalike ettevõtete ja näiteks Tartu Ülikooli teadlaste potentsiaali. Sarnane idee on tõusnud esile ka kohalike elanike aruteludest, mis kinnitab vajadust ja huvi. Selline keskus looks mitte ainult uusi töökohti, vaid tooks valda ka uusi elanikke; noori spetsialiste ja ettevõtjaid, kes seovad oma elu Otepääga. Perioodi 2023–2027 ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetus annab selleks hea võimaluse.

“Otepää valla tugevus seisneb looduslikus eripäras ja rahvusvahelises tuntuses. Kuid pikaajalise edu tagab vaid strateegiline tegutsemine ettevõtluse arendamisel. Kohalik toodang ja ühine kvaliteedimärk annavad piirkonnale näo, planeeringud loovad eeldused ning ettevõtlushuub avab uksed tulevikku.”
– Kristjan Rebane