Maris Frosch: Kogukonnakeskne vald – koos loome, koos hoiame

Tugev omavalitsus on selline, kus kohalikku elu arendatakse terviklikult ja inimestele tagatakse heal tasemel ning kättesaadavad avalikud teenused. Kuid ainult teenused ei loo turvatunnet ega head elukeskkonda. Selleks on vaja kogukonda – suhteid, koostööd ja koos olemist. Inimesed on meie suurim varandus ning just nendevaheline usaldus ja toetus kannavad meid läbi ka keeruliste aegade.

Meil kõigil on vajadus kuuluda, pakkuda ja saada tuge. Selleks vajavad inimesed avalikku ruumi, mis kutsub kokku tulema ja suhtlema. Pargid, külaplatsid, koolihoovid ja kultuurimajad saavad olla naabruskonna süda, kui neid kujundatakse koos kohalikega. Kui kohtumispaik on lähedal ja avatud kõigile, sünnivad head suhted ja kasvab sallivus. Kogukond, kus eakas, noor, pereinimene ja ettevõtja tunnevad end võrdselt oodatuna, on kõige vastupidavam kriisidele ja probleemidele.

Omavalitsuse ülesanne on toetada aruteluruumide ja arutelukultuuri kasvu. Raamatukogud, koolid ja kultuurimajad on head kohad, kus pidada kogukonnafoorumeid ja otsida lahendusi igapäevastele muredele. Kui arutelu on aus ja avatult juhitud, siis tunnevad inimesed, et neid on päriselt kuulatud. Sama oluline on, et ametnikud ja teenistujad oleksid kättesaadavad ning valmis kohapeal kohalikega otse suhtlema. See loob usaldust ja aitab kiiresti lahendada ka kõige keerulisemad olukorrad.

Kaasamine peab käima koos avatud valitsemise põhimõtetega. See tähendab, et kõik dokumendid, protokollid ja otsustuskäigud on avalikult kättesaadavad ja lihtsas keeles. Otsuse põhjendus on selge. Selleks, et teha parimat otsust, tuleb teadlikult pöörduda erinevate sihtrühmade poole ja kombineerida erinevaid kaasamisvorme.

Kaasaegne valitsemine ei ole enam ainult „ülevalt alla“ juhtimine, vaid ühiselt kujundatud eluviis. Kogukonnakeskne valitsemine tähendab, et inimesed ja omavalitsus on partnerid. Just koos tegutsedes sünnivad lahendused, mis muudavad elu paremaks ja annavad kindluse, et me saame hakkama nii headel aegadel kui ka kriisides.

„Kui on olemas kohtumispaik ja vestluskaaslane, siis on inimene õnnelik. See ongi kaasamise tuum – luua tingimused, kus igaüks saab anda oma panuse ja tunda end väärtusliku kogukonna liikmena.“

– Maris Frosch

Avalik ruum peab ühendama naabruskonda ja kaasamine olema sisuline, mitte formaalne. Selleks oleme seadnud konkreetsed eesmärgid:

• Olulistes küsimustes viime läbi rahvaküsitlusi. Avalike kokkuvõtetena näitame, kuidas ettepanekuid arvestati või miks mõnda ei saanud arvesse võtta.
• Korraldame ametnike iga-aastaseid piirkondlikke kohtumisi kohalikega ja teeme volikogu istungite salvestised mugavalt kättesaadavaks. Läbipaistvad protsessid ja õigel ajal antud info loob usalduse ja vähendab hilisemat vastuseisu otsustele.
• Loome uusi kohtumispaiku kesklinna – rajame väärikate klubiga koostöös vallamaja kõrvale Vihti sõpruslinna pargi ja läbi Otepää noortekeskuse aktiivi kujundame Lipuväljakust paiga, kus kehva ilmaga sõpradega õues aega veeta.
• Käivitame asulate arenguprogrammi – arendame kaasavat eelarvet ja toetame asumites korterelamute hoovialade vajaliku taristu loomisega (paviljonid, kiigeplatsid); kujundame Nõuni rannast peresõbraliku puhkeala. Kodulähedane kvaliteetne kohtumispaik suurendab kogukondlikku sidusust.
• Toetame külaliikumist ja säilitame kultuuri- ning külamajad kui piirkondlikud toimekeskused. Sotsioloogilised uuringud kinnitavad: tugevad naabrussuhted vähendavad stressi ja suurendavad õnnetunnet.